Lapsehoidjad

Pühapäeva hommikul veel voodis lesides saime telefonikõne, et oleks vaja lapsehoidmisteenust:) Jalutasime siis mitu tundi Ivo õe lapse Aleksandri ja koeraga Kadrioru pargis.

Kui ma varem ei saanud eriti aru noorte emade hädaldamisest, et vankriga igale poole ei saa, siis nüüd võtan oma sõnad ja hoiakud tagasi - tõesti ei saa. Näiteks Faehlmanni tänava ääres olid autod pargitud kõnniteele nii, et selleks, et üldse edasi liikuda, pidi vankriga ronima sõiduteele ja siis tagasi kõnniteele. Hea, et oli pühapäev ja liiklus suhteliselt hõre.

Ja Ivole hakkas kärutamine nii meeldima, et tema lükkaski enamuse ajast vankrit ja minul oli koer rihma otsas...

No ja siis veel sellised armsad vanamammid oma kommentaaridega: "Oi, kui ilus noor pere!", "Kogu pere on pühapäeval jalutama tulnud," jne.

Aga mõnus oli :-)