Asjad, mis häirivad ja mille peale tahaks karjuda: APPIIIIIIII!!!!!!

Ma olen suhteliselt positiivne inimene. Isegi kui vahel tulevad mingid languspunktid, siis on mul olemas üks armas inimene, kes mind alati mäeharjale tagasi sikutab. Üritan leida alati igast asjast midagi positiivset. Aga no on mõningaid asju, milles ma lihtsalt ei suuda leida mitte midagi positiivset.

Koerte sitt

Niisiis, nagu ikka, hakkab saabuvast kevadest märku andma lume alt välja sulavad koerajunnid. Kurat võtaks, ei ole just maailma kõige raskem asi, panna endale taskusse mõned kilekotid ja oma koera järelt koristada. Tunnistan, et vahel on tõesti tüütu mingit junnikotti nii paarsada meetrit käe otsas kõlgutada, kui ühtegi prügikasti ei ole, aga no siiski....

Meie kõige sagedasem teekond koeraga on tavaliselt Politseiparki, kus me jalutame ja koerte aias koos sõpradega aega veedame. Eile lugesin ära - koerte aias on seepool aeda tara ääres nii umbes 50 hunnikut, mida ei ole ära koristatud. Kusjuures, aias on olemas 10 prügikasti ja väga head kilekotid. Iga kord õnnestub nii mul kui ka koeral sisse astuda nii paari hunnikusse. Seda loomulikult mitte ainult koerte aias vaid ka tänaval. Keset kõnniteed on junnid, kuhu inimesed on järjest sisse astunud. Ja mida teeb munitsipaalpolitsei??? Ma isiklikult pole ühtegi veel näinud. Rääkimata kellegi trahvimisest.

Niisiis, kuulutan välja sõja koeraomanike vastu, kes panevad oma koera piinlikkust tundma ja tema järelt ei korista!

Pissivad meeskodanikud

Märkamatult olengi jõudnud teise kortse tekitava asjani - keset tänavat kusevad meeskodanikud! Mõned nädalad tagasi Norde Centrumi parklas kooris üks 20ndate aastate alguses olev soome meeskodanik oma riista püksist välja ja ise edasi kõndides muudkui laskis oma ihumahladel voolata.

Õhtuti politseipargis koeraga jalutades, keskmisest rohkem nädalavahetustel, näeb iga kolmanda puu taga kellegi paljast noksi. Arusaadavatel põhjustel ma oma koeral puude ümbruses enam nuuskida ei lase.

Viimane selleteemaline kogemus oli reede hommikul kella poole 6 paiku kontori poole sammudes - seisis Reimani ja Maneezi tänava vahel platsil meesterahvas. Tegelemas eelpoolkirjeldatuga.

Nüüd ilmselt ei ole vaja minu linnast ära kolimise põhjusi enam pikalt otsida....

Igatahes: APPPIIIII!!!!