Tagasivaade aastale 2007

Eelmine, 2007. aasta oli minu elus vist kõige sündmusterohkem aasta üleüldse. Mida aasta lõpu poole, seda enam mõtlesin, et millal need toredad hetked asenduvad millegi mitte nii toredaga. Ei ole ju ometi võimalik, et koguaeg läheb hästi...

Kooli lõpetamine. Unetuid öid oli vaid üks, aga Cityplaza aknast avanev vaade imelisele päikesetõusule oli seda pingutust väärt.

Hobune. kohtusin temaga üle aastate kevadel jälle. Side inimese ja looma vahel on müstiline.

Meri. Näen merd oma aknast iga päev. Valgeid laevukesi merd kündmas, tuulise ilmaga jäneseid, purjekaid. Sõit Naissaarele tuletas taaskord meelde, kui väike on inimene.

9 aastat armastust. Suvepäev. Imelised hetked. Võimalus öelda "minu abikaasa". Tunne on vägev ja kestab siiamaani.

Santorini. Imearmas saar, kus päikeseloojangul kaljunukil oli kõige parem seltskond ja õige muusika. Vahused lained, kapparid, õitsvad lilled, tolm, liiv, kuumus, päike, väikesed külakirikud, kirsstomatid, feta juust, pikad saiad, kaheksajalad, eeslid, kitsed....

Kolleegidelt saadud kaart: Ohutusest ARK ei hooli, lasti Sind ju autorooli. Ma võin öelda, et ma sõidan korralikult. Ivo läheb minu kõrval veidi närviliseks, kui ma roolis olen - ma sõidan tema jaoks liiga korralikult.

Poisu. Saabus meile külmal ja pimedal novembrikuu laupäeval. Meie Poiss, kes tassib saapaid ja uksematte voodisse, ei taha süüa, ootab suu ammuli külmkapi ees, jookseb ümber õunapuude megakiirusega, pistab pead vee alla, toksib käpaga jääd, paneb magades oma pea Tšino seljale...

Kodu. Oma õunapuud, oma puukuur, oma terrass, oma muru, oma viinamarjad, oma tomatid, oma kamin, oma puude praksumine oma pliidi all.

Sõbrad. Mõned taasavastatud ja mõned head vanad. Suhe hea sõbraga on nagu hea vein - läheb ajaga ainult paremaks. Sa võid saada kokku peale pooleaastast lahusolekut üks ühes ja teine teises maailmanurgas, jätkata juttu sealt, kust viimane kord pooleli jäi, vaikida või rääkida...