Haisev ujumiskogemus

..... või misiganes need kalad seal teevad. Ma muidugi kahtlen, kas meil Läänemeres üldse ongi Tallinn-Soome liinil enam mingeid kalu alles jäänud. Igatahes üks on kindel - Russalka juurde ma oma koera enam ujuma ei vii.

Rääkimata sellest, et jalanõud olid mingi kleepuva lägaga koos, oli seda ka koer. Ja kuna ma ei suutnud seda kohutavat haisu välja kannatada, mille järele ta haises, siis ma meelitasin takoju jõudes dušinurka. Ja lukustasin meid sinna. Koera karv oli täiesti ligane ja šampooni kulus meeletutes kogustes. Kui ma arvasin, et nüüd võiks ta enam-vähem puhas olla, siis lasin ta dušinurgast välja. Ta muidugi raputas ennast... siis me kuivatasime. Siis ta jälle raputas. Ja kui ta lõpuks ära kuivas, siis oli endiselt tunne, et šampooni oleks pidanud rohkem olema...