Kust Sa tead, kes on Su sõbrad? Või et kas Sul neid üldse on?

On inimesi, kellega on hea veini juua ja maailma asju arutada. On inimesi, kellega on hea metsas või mere ääres jalutada, koeri vilistada ja kaikaid vette loopida. On inimesi, kellega on hea saunas käia. On inimesi, kellele Sa kirjutad, kui on midagi hingel ja on inimesi, kellele Sa helistad, kui on vaja veidi abi.

See inimene, kellele kirjutada, kui on midagi hingel, on alati üks. Juba aastaid. Inimene, kes käib minuga ühte sammu sahisevates lehtedes, kes hingab minuga samas rütmis. Inimene, kes on kaugel, aga ometi nii lähedal. Minu südames.

Aga need, kellele helistada, kui on vaja abi? Jah, kellele helistada? On üks inimene, kellele võib helistada, kui on väga hilja, isegi öösel. Aga, kui tema ei saa tulla siis, kui Sa teda kõige enam vajad, siis kes on need teised, kellele helistada. Need teised sõbrad? Need, kes alati ütlevad, et helista, kui midagi on ja kui Sa seda teed, siis on neil juba plaanid, oma pere, oma koer, oma elu.

Praegu olen ma kindel selles, et mul on üks sõber. ÜKS! Aga kus on need teised? Kui palju neid on ja kas neid üldse on? Ühes olen ma kindel - kui nad helistavad, et abi paluda, siis ma lähen kasvõi maailma lõppu, et neid aidata...