Ratsutamas

Käisime 1. juunil firmaga linnast väljas, et niisama rääkida, mõnuleda, süüa ja ratsutada.

Bussijuht oli hommikul vasaku jalaga voodist välja astunud, igatahes ei leidnud ta üles meie kontorit, siis ei öelnud tere, eksis ära nii minnes kui tulles ja lõpuks käratas veel, et me peame ise teadma, kuhu me minna tahame.

Kuna mul olid eelnevad ratsutamiskogemused, anti mulle kõige jäärapäisem hobune. Ja no ta tõesti oli. Aga hakkama ma sain ja sadulas püsisin:)