Tõenäosuslikud ja muud segadused

Tõenäosuslikud segadused hakkasid pihta siis, kui ma osakonnas oma õppekaarti silmitsedes märkasin, et mul ei ole millegipärast punkte kolm aastat tagasi tehtud eksami kohta aines "Tõenäosusteooria". Kirjutasin õppejõule, kes vabandas ja oli valmis kohe allkirja andma vajalikele dokumentitele. Päev hiljem oli ta aga juba kahtleval seisukohal ja ei suutnud uskuda, et see võiks olla tema eksimus. Täna igatahes deklareerisin aine avatud ülikooli kaudu ära ja nüüd ootan arvet (jälle), sest keegi peab need tehtud vead ju kinni maksma ja miks ei võiks see mina olla?

Teised segadused on seotud minu lõputööga - nimelt arvas mu juhendaja, et ma peaks kohe minema edasi magistrisse. See oli nüüd küll välk selgest taevast, sest ma üleüldse ei plaaninud sellist asja. Aga tema argumendid olid muidugi veenvad (Eestis on väga vähe spetsialiste, kes selle teemaga kursis on ja kuna ma olen teel olema üks nendest, kuna mul on olemas oma nägemus, kuna ma olen teooriate ja teiste teadlaste ja suundade nägemustega kursis jne.) ja nüüd ma pean tunnistama, et mulle endale hakkas see mõte meeldima. Isegi väga. Ainuke asi on selles, et TLÜs ei ole sotsioloogia magistrit kaugõppes ja päevasesse ma ilmselt minna ei saa, kuna ilmselgelt ma sealsetesse loengutesse ei jõuaks. Ja TÜ sotsioloogia magistriõppe kava ei tundu mulle üldsegi nii hea... Pealegi tundub, et just siis, kui käivad eksamid ja muud sellised asjad, siis ma olen reisil.... Veidi on veel aega mõelda, aga tundub, et kui ma sellega sügisel ei alusta, siis võtan hispaania keele uuesti käsile ja proovin magistrisse järgmisel sügisel. Sest see mõte istub mul nüüd kuklas ja ma lihtsalt ei saa sellest lahti. Mingi seletamatu kihk kisub mind koguaeg ülikoolide magistriõppekavadega tutvuma. Segadus igatahes....