Härmatis

Sammusin täna raamatukogu poole tulles mööda Kaarli kirikust ja mulle meenus üks novembrihommik aastaid tagasi, kui seisin trollis ja vaatasin aknast välja. Aknad ise olid öisest külmast härmas, aga õnneks oli keegi oma kindaga kraapinud täpselt minu juurde ühe pisikese augu, millest sai välja piiluda.

Troll sõitis üles Endla tänava kallakust ja täpselt sellel hetkel paistis tõusev päike Kaarli kiriku ja ümbritsevate puude peale. Puuoksad olid härmas ja Kaarli kirik oli külmast ööst veel härmaseintega. Ja see päike!

See hetk muutis mu päeva. Enamgi veel, see jäi kuhugi hinge kaugemasse nurka, et sealt sobival hetkel ennast meelde tuletada.