Täna on tähtis päev...

...sest lõpuks ometi esitasin ma oma töö hommikul osakonda ära. Ja tõesti, see oligi ainult kättevõtmise asi. Kaks nädalat ja valmis! Kaks nädalat hommikust õhtuni raamatukogus (kus oli ootamatult mõnus ja rahulik kirjutada) ja siis öö vastu eilset. Hakkasin kolmapäeval peale tööd veel üle lugema ja sattusin hoogu. Aeg läks nii kiiresti, et kella viie ajal, kui ma lõpetasin, oli väljas juba valge. Lõpuks magasin poolteist tundi.

Ma lihtsalt ei suuda uskuda, et see on nüüd tehtud! Selline stoiline rahu ja emotsioonitu kergendus on. Ja väsimus. Ja punased silmad.