Miilitsat ei ole vaja kutsuda

Ma võisin olla nii kolmene, kui ma vanaema juures mingit pahandust tegin. Igatahes oli tädi Erika, kes elas teises majatiivas, mind hoiatanud, et kui ma veel pahandust teen, siis tema kutsub miilitsa.

Mõned tunnid hiljem rohis tädi Erika värava juures põõsa taga lillepeenart. Silmanurgast nägi ta, kuidas mina väikeste vahedega värava juurde ilmun ja siis mõtliku näoga aias ringi käian, et peale seda jälle värava juurde jalutada.

Mööda läheb üks vanem proua, kes lükkab käekõrval jalgratast. Mina peatasin proua kinni ja küsisin, kas ta tädi Erikat on näinud. Ta ei olnud. Igatahes palusin ma tal, juhul kui ta tädi Erikat juhtub nägema, edasi öelda, et miilitsat pole enam vaja kutsuda.