Muutuste teel

Naljakas, kuidas muutused minu elu mõjutavad. Kui ma ise olen suurte sammude või muutuste teel, olen täis ootusärevust, suurt õnnetunnet. Kui muutuste teel on aga keegi teine, seguneb minu heameel aga mingi seletamau kurbusekilluga. Et miski ei saa enam olema nii nagu enne. Mõnel juhul on see väike hirm olnud asjatu. Nagu näiteks siis, kui minu parim sõber tegi oma elus suure muutuse ja kolis maailma teise otsa. Kui ta tagasi tuli, ei olnud meie vahel midagi muutunud. Tõeline sõprus peab vastu nii aja kui vahemaa.
Nüüd, olles juba pea aasta olnud töölt eemal, on paljud kolleegid läinud oma teed rajama teistele radadele. Juurde on tulnud ka mõned uued toredad inimesed. Aga mitte kunagi ei ole see seltskond enam selline nagu ta oli siis....
Meie pilvepiiril asuv kontor kolib mõne aja pärast vanalinna müüride vahele. Kõrgete lagedega hingavasse majja, milles värske värvi lõhn seguneb aastasadade hingusega.
Või et armsaks saanud kolleeg järgib oma südame kutset ja kolib oma armastuse juurde, Amalfi rannikule. Mis võiks olla elus veel suurem samm?

Minu enda muutused on väiksemad... Kui tomatid, paprikad ja kurgid saavad aknalaualt oma päriskoju. Kui orhidee hakkab endale uut vart kasvatama. Kui tulbid ninad maa seest välja pistavad. Kui õunapuud õitsema hakkavad. Kui minu väike armas poja õpib midagi uut. Olen õnnelik oma elu väikeste muutuste üle. Suured asjad saavadki ju alguse väikestest.