Ooooo, kanalisatsioon....

See, kui luksuslikku elu me elame, selgub alles siis, kui me sellest ilma jääme. Näiteks meil oli tore Vabariigi aastapäev. Panin pesu masinasse, vajutasin nuppu ja plaanisin nii tunnikese pärast kogu selle laadungi panna välja päikese kätte kuivama. Aga nii loomulikult ei juhtunud.... Umbes 50 minuti pärast läksin vaatama, kui palju aega veel masinal on jäänud. Ja mu jalad said märjaks. Tavaliselt meil ei ole vannitoa põrandal pooleteise sentimeetri jagu vett. See päev oli.
Kutsusime tünnitühjendaja või õ
kalisti (või sitajuku, nagu ta minu telefoniraamatus kirjas on). Maksime. Muutust ei toimunud.
Kutsusime torumehed. Tulid, puurisid, maksime, midagi ei toimunud.
Kutsusime teisest firmast. Pikema trossiga palun, sai palutud kõne vastuvõtjalt. Seda ta edasi ei öelnud, ju polnud vajalik info. See mees oli vene rahvusest. Ja tegi sellist tööd, et mul läks vannituba koristades süda pahaks. Sitapritsmeid olid täis nii lagi, põrand kui mööbel. Olgu öeldud, et esimesed vennikesed tegid nii, et nende järelt ei pidanud koristama. Aga loomulikult me maksime. Probleem ei lahenenud. Sõime hiinakat, käisime Ülemiste keskuses tualetis, Ivo käis töö juures duši all.
Järgmisel päeval tuli tünnitühjendaja vaakumpumbaga. EI midagi. Siis toru aurutajad. Ei midagi. Aga loomulikult me maksime, masime, maksime.....
Kolmanda päeva hommikuks oli mul kõrini. Viimati käisin duši all teisipäeval, juua eriti ei saanud, sest vetsus polnud kuskil käia, lapse peput puhastasin juba kolmandat päeva iiskete salfakatega. Ämm ja äi võtsid meid rõõmsalt vastu. Ivo jäi siia probleemi lahendama. Selleks kulus nädal. Veel erinevaid torufirmasid ja erinevaid mehi ja samu firmasid samade meestega. Mitmeid hinnapakkumisi koos lahendustega ( näiteks kuidas tundub 23 000). Hoovi augu kaevamist kopaga jne., jne. KOgu selle jama peale, mis lõpuks osutus siiski külmumiseks (ilma soojenedes liikusid maast soojemad õhumassid üles-ja külmad allapoole, põhjustades toru külmumise. Või õigemini selle külmumise, mis seal torus seesoli. Õnnetuseks oli see osa täpselt selle koha alla, kus on värav ja mis on lumest koguaeg puhas. No ja ma ei hakkagi rääkima 7000 kroonist, mida me kogu see värgi lahenduse leidmiseks maksime. See klssifitseerub nn "Elu Koolituskulude" alla.
Kogu selle aja sõi Ivo Chopsticksi hiinakat, käis Ülemistes vetsus ja töö juures duši all. Meie Karliga nautisime kodutoitu, sauna ja dušši ja WC-d piiramatult!! No ja siis pärast 8 päeva asumist, saabusime me lõpuks 6. märtsi õhtul tagasi koju. Täielik õnn. Just jõudsin harjuma hakata, kui neli päeva tagasi, 14. märtsi hommikul on KORDUSSAADE. Sitajuku, täna kopp, Ülemiste keskus, valmistoit, papptaldrikud....
Ma arvan, et kevad ei ole ületähtsustatud, aga need suusainimesed, kes on seda lund nautinud, võiksid hakata nüüd palvetama, et KEVAD ka lõpuks saabuks!!!!!!!!!!!