Sõnade söömisest, roosast värvist ja edevusest...

Niisiis, on tulnud aeg, kui ma hakkan oma sõnu sööma. Tegelikult ma tean, et kui never say never üldse kellegi kohta käib, siis just minu kohta... Sest olgem ausad, never say never...

Tegelikult meeldis mulle valge Emmaljunga nahkvanker juba siis, kui ma Karli ootasin. Käisin muudkui poes ja vesistasin suud. Kallis abikaasa aga oli ratsionaalne mees ja ütles, et valge on väga ebapraktiline ja täiesti mõttetu ja kallis pealegi. Ostsimegi siis Karlile tuttavate tuttavate käest kasutatud vankri. Ka Emmaljunga, aga praktiliselt sinise-oranzi kirju (mis esimeste päikeseliste ilmadega ära pleekis, nii et säh sulle praktilist).
See valge Emmaljunga muudkui aga käis ja kummitas mind. Igal pool nägin... Sõbrad ostsid oma plikale ja siis üks teine sõbranna rääkis, et tellib eBayst enda lapsele ka. No ja siis mul hakkas suu vett jooksma. Ja ei saanudki enam pidama. Lõpuks nõustus kallis ratsionaalne abikaasa, et hormoonide vastu ei saa ja andis oma nõusoleku, et kui eBayst odavalt saab, siis andku minna. Sisenduse jõud on ikka vägev!! Ma muudkui mõtlesin sellest vankrist. Igatahes tellis sõbranna eBayst enda oma ära, aga otsustas siis, et ta tahab ikka uut ja nii on meie plikal nüüd valge nahast vanker. Mees igatahes enam ei ütle, et mõttetu vaid käib ja muigab :)

No ja siis see roosa värv. Ma olin väga mõistlik niikaua kuni ma arvasin, et meie peres saab olema neljast poisist koosnev jalgpallimeeskond. Siis aga selgus, et tuleb hakata moodustama segameeskonda, sest seekord on otsustanud tulla hoopis väike plika. Ja nii ongi mu magamistoa kummuti sahtlite ja kastide sisu värvunud helesinisest peamiselt roosaks. Ega ma kogu au ka endale ei võta - tuttavate plikadelt päranduseks saadud roosat on ikka päris palju. Aga minu kunagi lausutud sõnad, et roosa ei ole ju ainuke värv ja kollaseid ja rohelisi on ka ilusaid, on mind märkamatult maha jätnud... Kuigi mul on endiselt peal ka valge vaimustus... Aga kollast - väga vähe... Ahjaa, plika tuba tuleb küll kollase tapeediga, mitte roosaga:)

Nii et ilmselt pean ma ikkagi tunnistama, et ma olen edev (järeldades minu soovist saada valge nahast Emmaljunga) ja oma sõnu söön ma ka. Edaspidi püüan olla erinevate avaldustega ettevaatlikum, mõtlen ja ütlen rohkem never say never aga endiselt kasutan palju mõttejõudu, sest elu on õpetanud - see töötab:)